- Hjem
- Doarjja siidaosiide ja boazoservviide
Doarjja siidaosiide ja boazoservviide
Siidaoasit ja boazosearvvit sáhttet ohcat doarjaga buvttadeapmái, miesse- ja njiŋŋelasnjuovvamii. Siidaosiide leat doarjjaortnegat nuoraide ja nissoniidda, álggaheapmái ja náittos-/ássanguimmežiidda.
31
mai
Muitte ohcanáigemeari
Digitale skjema
Skjema for nedlasting
Geat sáhttet ohcat?
Siidaoasi jođiheaddji ja boazosearvvi ovddasteaddji sáhttet ohcat doarjagiid. Jus siidaoasis leat guokte jođiheaddji, de gustojit vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat ohcama prosessii goappaš jođiheddjiide.
Proseassa birra:
Masa sáhttá ohcat doarjaga
-
Lea vejolaš oažžut buvttadanvuoittu gitta 38 proseantta buot siidaoasi/boazosearvvi boazoeaiggádiid oktasaš vuovdindietnasis.
Vuovdindienas bohccobierggus ja eará vuovdindienas biergasiiguin mat bohtet bohccos (nahkki, čoarvi je.) leat buvttadanvuoittu meroštallanvuođus. Bonus man oažžu njuovahagas lea maiddái vuovdindienas, ja lea buvttadanvuoittu meroštallanvuođus.
Siidaoassejođiheddjiide ja boazoservviide lea dušše divatgeatnegahtton vuovdindienas mii lea meroštallanvuođus. “Divatgeatnegahtton vuovdindienas” mearkkaša gálvojohtu mii lea divatgeatnegahtton lassiárvodivatlága vuođul. Dienas mii boahtá bohccobiergovuovdimis ja eará gálvvut mat bohtet bohccos (earret go vuovdindienas iežas dáidagis) lea divatgeatnegahtton lassiárvodivatlága vuođul.
Eará boazoeaiggádiidda ii leat gáibádus ahte vuovdindienas galgá leat divatgeatnegahtton lassiárvodivatlága vuođul. Áidna gáibádus lea ahte vuovdindienas galgá boahtit bohccos, sáhttá ovdamearkka dihte leat bierggu buvttadeapmi ja reiden dahje vuovdindienas eará buktagiin náhkis, duoljis, čoarveduojis, dávttit je.
Dienas mii ii boađe bohccobierggu buvttadeamis ja reidemis, nu go turisten, luoikkahit herggiid earáide, luoikkahit olbmuide orrunsaji boazodoalus dahje dietnasat mat bohtet bivdimis/guolásteamis dahje murjemis eai leat meroštallanvuođus. Dienas mii boahtá eallibohccuid vuovdimis ja fievrredeamis/njuovvamis eai leat meroštallanvuođus.
Vuovdindietnasa galgá dinen maŋemus kaleanddarjagis. Das oaivvilduvvo ahte bohccobierggu vuovdin ja vuovdin eará buktagiin bohccos galgá dáhpáhuvvan ovdal juovlamánu 31. beaivvi dan kaleanddarjagi man ovddas doarjja ohccojuvvo. Máksin sáhttá dáhpáhuvvat čuovvovaš kaleanddarjagi.
Lea dušše vuovdindienas bohccos mii lea njuvvojuvvon Norggas ja bohccobuktagat mat leat vuvdojuvvon Norggas mat leat meroštallanvuođus. Spiehkastat njuolggadusas leat bohccot mat leat olgoriikka reidenortnega mielde gieđahallojuvvon, das oaivvilduvvo ahte bohcco buvtta lea sisafievrreduvvon maŋŋel reidema olgoriikkas. Eanandoallodirektoráhtta sáhttá dahkat áššemearrádusa ahte boazu gullá reidenortnega vuollái. Dás gávnnat eambbo dieđuid olgoriikka reidenortnega birra.
Siidaoasi dienas badjel 600 000 ruvnno dahje boazosearvvi dienas badjel 1 250 000 ruvnno ii leat buvttadanvuoittu meroštallanvuođus.
-
Lea vejolaš oažžut gitta 500 ruvnno njuvvojuvvon miesis. Njuovahat galgá njuovvan miesi njuovahagas gaskkal borgemánu 15. beaivvi ja njukčamánu 31. beaivvi.
Njuovahat galgá geavahišgoahtán optihkalaš guhkkodatmihtideami gorudiidda ja raporteren njuvvojuvvon bohccuid ja vuorkáhivvodaga-njuolggadusa vuođul.
Doarjaga oažžu maiddái misiid ovddas mat leat njuvvojuvvon ja maid njuovahat lea bálkestan, ja misiid ovddas maid massá rádioaktivitehta geažil.
-
Lea vejolaš oažžut gitta 500 ruvnno njuvvojuvvon njiŋŋelasas mii lea badjel 2 jagi. Njiŋŋelasat galget leat njuvvojuvvon njuovahagas gaskkal borgemánu 15. beaivvi ja njukčamánu 31. beaivvi 2023.
Njuovahat galgá geavahišgoahtán optihkalaš guhkkodatmihtideami gorudiidda ja raporteren njuvvojuvvon bohccuid ja vuorkáhivvodaga-njuolggadusa vuođul.
-
Siidaoassejođiheaddjit sáhttet oažžut doarjaga.
Lea vejolaš oažžut doarjaga go okta dahje goappaš siidaoassejođiheaddjit leaba vuollel 30 jagi ođđajagimánu 1. beaivvi dan boazodoallojagis man ovddas ohcá doarjaga. Doarjaga máksomearri lea eanemusat 40 000 ruvnno.
Siidaoassejođiheddjiide oktasaš siidaoasis sáhttá juolluduvvot doarjja vaikko boarrásit náittos-/ássanguoibmi lea badjel 30 jagi, jus nuorat jođiheaddji ii leat deavdán 30 jagi ođđajagimánu 1. beaivvi dan boazodoallojagis man ovddas ohcá doarjaga.
-
Siidaoassejođiheaddjit sáhttet oažžut doarjaga.
Lea vejolaš oažžut eanemusat 25 000 ruvnno doarjaga jus don leat nissonolmmoš ja áidna siidaoassejođiheaddji, ja jus dus lea boazodoallu váldoealáhussan. Unnimusat 50 proseantta dietnasis galgá leat juogo divatgeatnegahtton vuovdindienas bohccobierggus iežat mearkkas, dahje bálká mii boahtá das go leat bargan boazodoallooahpahallin jagi ovdal go siidaoassi sirdojuvvui dutnje.
-
Siidaoassejođiheaddjit sáhttet oažžut doarjaga.
Lea vejolaš oažžut doarjaga siidaoasi ásaheapmái. Doarjaga sáhttá oažžut 3 jagi go siidaoassi sirdojuvvo dahje ásahuvvo dutnje ovdal go deavddát 35 jagi, dahje go siidaoassi sirdojuvvo dutnuide (náittos-/ássanguimmežiidda) fárrolaga ja nubbi dudnos lea vuollel 35 jagi go siidaoassi sirdojuvvui.
Sáhttá oažžut eanemusat 120 000 ruvnno vuosttaš jagi go sirdojuvvo/ásahuvvo, ja eanemusat 100 000 ruvnno juohke jagi daid boahttevaš guokte jagi maŋŋel sirdima/ásaheami.
Álggahandoarjaga sáhttá oažžut vaikko ii leat leamaš divatgeatnegahtton vuovdindienas unnimusat 50 000 ruvnno maŋemus kaleanddarjagis.
-
Siidaoassejođiheaddjit sáhttiba oažžut doarjaga.
Náittos-/ássanguimmežat sáhttiba oažžut doarjaga eanemusat 30 000 ruvnno. Doarjja juolluduvvo jus doai leahppi náittos- dahje ássanguimmežat geat bargabeahtti bohccuiguin seamma siidaoasis, ja goappašagat leahppi siidaoassejođiheaddjit ja boazoeaiggádat.
Náittos-/ássanguoibmelasáhusa ii sáhte oažžut jus nuppis lea leamaš dienas eará sajis go boazodoalus badjel 250 000 ruvnno maŋemus litnegis. Áirrasdoaibmabuhtadus boazodoalloealáhusas lea dan oktavuođas dienas boazodoalus.
Doarjaga oppalaš eavttut
Jus galgá oažžut doarjaga, de galgá boazodoallodieđáhusa sádden doarjjajagi ovddas. Lea maiddái gáibádus ahte lea vuovdán bohccobierggu unnimusat 50 000 ruvnno ovddas maŋemus kaleanddarjagi. Siidaosiide leat dasa lassin sierra eavttut jus galgá oažžut ahkepenšuvnna ja eavttut boazologu ektui. Oppalaš eavttuid lassin leat juohke doarjjaortnegis sierra eavttut. Sierra eavttut doarjagiidda čilgejuvvojit čuovvovaš čuoggáid vuolde.
-
Sihke siidaoassejođiheaddji ja boazosearvvit galget sádden boazodoallodieđáhusa ovdal go doarjjaohcan sáhttá meannuduvvot. Boazodoallodieđáhussii galget dieđut dakkár diliid birra, mat leat mearkkašahtti boazodoallopolitihkalaš mihtuid olaheami árvvoštallamii, geat galget sáhttit oažžut doarjaga ja mo doarjjasupmi mearriduvvo.
-
Unnimusmearri dietnasii gusto sihke siidaosiide ja boazoservviide.
Jus galgá oažžut doarjaga, de galgá siidaoassejođiheaddji ja boazosearvvis leamaš divatgeatnegahtton vuovdindienas bierggus iežas mearkkas unnimusat 50 000 ruvnno (eksl. lassiárvodivat) maŋemus kaleanddarjagis.
“Divatgeatnegahtton vuovdindietnasiin” oaivvilduvvo gálvojohtu mii lea divatgeatnegahtton lassiárvodivatlága vuođul. Biergovuovdindienas lea divatgeatnegahtton lassiárvodivatlága vuođul.
Lea dušše bohccobierggu vuovdin/gálvojohtu mii galgá meroštallojuvvot vuovdindienasin, eará dienas boazodoalus, ovdamearkka dihte liigebuktagat bohccos ja duojis (duollji, čoarvi je.) eai meroštallojuvvo vuovdindienasin. Vuovdin/gálvojohtu bierggus fátmmasta buot maid dine go vuovdá bierggu, beroškeahttá gii dan oastá. Dan maid vuovdá njuovahahkii, priváhtaolbmuide ja earáide galgá leat mielde meroštallanvuođus.
Siidaoassejođiheaddji/boazosearvi galgá vuovdán bohccobierggu dan kaleanddarjagis mii lei ovdal go ozai doarjaga. Dat mearkkaša ahte bohccobierggu vuovdin galgá dáhpáhuvvan ovdal juovlamánu 31. beaivvi dan kaleanddarjagi man ovddas ohcá doarjaga.
Bohccobierggu haddi, man iežas geavahussii váldá, ii rehkenastojuvvo dienasin. Lea dušše vuovdindienas bohccos mii lea njuvvojuvvon ja vuvdojuvvon Norggas mii lea mielde meroštallanvuođus. Spiehkastat dan njuolggadusas lea bohccobiergu man olgoriika reidenortnet fátmmasta, das oaivvilduvvo ahte bohcco buvtta lea sisafievrreduvvon maŋŋel go lea olgoriikkas reidejuvvon.
Jus ozat/ohcabeahtti dušše álggahandoarjaga, de das ii leat dienasgáibádus.
-
Ahkepenšuvnna eaktu gusto dušše siidaosiide.
Siidaoassejođiheaddji ii sáhte oažžut doarjaga jus lea ožžon ahkepenšuvnna NAV:as dahje eará EØS-riikkas cuoŋománu 1. beaivvi rájes njukčamánu 31. beaivvi rádjái dan boazodoallojagi man ovddas ohcá doarjaga. Dat njuolggadus gusto sihke ollespenšuvdnii ja oassepenšuvdnii.
Oktasaš siidaoasis sáhttá doarjja juolluduvvot jus boarrásit náittos-/ássanguoibmi oažžu ahkepenšuvnna.
-
Eaktu boazologu birra gusto dušše siidaosiide.
Siidda boazolohku galgá njukčamánu 31. beaivvi oktiivástidit boazolohkomearrádusain dohkkehuvvon doaibmanjuolggadusain dahje Boazodoallostivrra bokte mearriduvvon jus galgá sáhttit oažžut doarjaga.
Jus boazolohku ii oktiivástit mearriduvvon boazologuin, de sáhttá liikka doarjja juolluduvvot jus okta dain čuovvovaš čuoggáin lea ollašuvvan:
- Siiddas lea unnidanplána boazodoallolága § 60 goalmmát lađđasa vuođul, ja siidaoasi boazolohku oktiivástida dainna, dahje
- Boazodoallostivra lea mearridan boazologu gorrevuđolaččat unnidit boazodoallolága § 60 goalmmát lađđasa vuođul, ja siidaoasi boazolohku oktiivástida dainna, dahje
- stáhtahálddašeaddji lea mearridan bajimus boazologu juohke siidaoasis boazodoallolága § 60 viđat lađas gullevaš njuolggadusa vuođul, ja siidaoasi boazolohku oktiivástida dainna, dahje
- siidda siidaoasit leat ieža šiehttan boazologu juohkimii boazodoallolága § 60 guđát lađđasa vuođul, ja siidaoasi boazolohku oktiivástida šiehtadusain, dahje
- siida lea mearridan bajimus boazologu juohke siidaoasis boazodoallolága § 60 njealját lađđasa vuođul ja siidaoasi boazolohku ii rihko siida mearriduvvon bajimus boazologu, ja siidaoasi boazolohku oktiivástida dainna, dahje
- siidaoassái eai guoskka čuoggát bajábealde, ja boazolohku ii leat lassánan dan boazologus mii siidaoasis lei jagi ovdal go siida rihkui mearriduvvon bajimus boazologu.
Dispensašuvdna
Stáhtahálddašeaddji ja Eanandoallodirektoráhtta sáhttet erenoamáš diliin dispenseret njuolggadusa mearrádusain. “Erenoamáš dilli” mearkkaša dábálaččat ahte dilli lea erenoamáš ja eahpedábálaš, mii spiehkasta das mii lea dábálaš. Jus jáhkát ahte leat dakkár dilis, de lea dehálaš ahte attát dieđuid dan birra, vai hálddahus sáhttá árvvoštallat dispensašuvdnalobi addima. Dieđut sáhttet devdojuvvot sierra skovvái, ja sáddejuvvot oktan ohcamušain stáhtahálddašeaddjái iežat guovllus.
Skovvi
Lea vejolaš ohcat doarjaga siidaosiide ja boazoservviide sihke digitálalaččat ja báberhámis. Mii ávžžuhit ohcat digitálalaččat. Ohcat elektrovnnalaččat manná jođánit, lea sihkar ja boasttuvuođa riska unniduvvo. Elektrovnnalaš skovis lea bagadallan dađistaga go deavdá ohcamuša. Ohcanskovit leat fálus bajimusas siiddus olgešbeale.
Ohcanáigemearri lea miessemánu 31. beaivvi 2023.
Elektrovnnalaš ohcama sádden
Jus áigu elektrovnnalaččat ohcat, de galgá mannat siidaosiid ja boazoservviid doarjagiid ohcanskovvái Altinn:a bokte. Doppe galgá logget sisa.Sisabeassandieđuid gávnnat Altinn:a neahttasiidduin. Fuomáš ahte fertet sádden boazodoallodieđáhusa jus galgá sáhttit elektrovnnalaččat ohcat. Go leat beassan sisa, de sáhttá válljet dárogiela dahje davvisámegiela.
Oktasaš siidaosiid ovddas sáhttá nubbi jođiheddjiin logget sisa ja sáddet ohcamuša siidaoasi bealis. Nubbi jođiheaddjái boahtá automáhtalaččat duođaštus ahte ohcamuš lea sáddejuvvon Altinn:a dieđuid vuolde. Goappaš jođiheaddjit sáhttiba logget sisa Altinn:ai ja doppe oaidnit ohcamuša, ja soai leaba goappašagat geatnegahtton geahččat ahte dieđut ohcamušas leat riekta.
Lea vejolaš rievdadit ohcamuša ohcanáigemeari rádjái.
Báberhámi ohcama sádden
Jus ii áiggo dahje sáhte ohcat digitálalaččat, de sáhttá geavahit ohcanskovi – LDIR-653 jus ohcá boazosearvvi ovddas, ja ohcanskovi – LDIR-649 jus ohcá siidaosiid ovddas. Dienasskovi – LDIR-649 B galgá deavdit ja bidjat mielddusin ohcamuššii. Ohcamuša galgá sáddet stáhtahálddašeaddjái iežas guovllus. Stáhtahálddašeaddji siidaosiide lea dan boazodoalloguovllus gosa siidaoassi gullá. Boazosearvvit galget sáddet ohcamuša Trøndelága stáhtahálddašeaddjái.
Muitte deavdit oktavuođadieđuid ja kontonummára nu ahte stáhtahálddašeaddji ja Eanandoallodirektoráhtta sáhttet váldit duinna oktavuođa, sáddet áššemearrádusa ja máksit doarjaga. Ohcamuša galgá vuolláičállit giehtačállagiin. Go leat eambbo go okta jođiheaddji, de galgaba goappašagat vuolláičállit.
Maŋimusas báberohcamušas gávdno bagadallan das mo ohcamuša galgá deavdit.
Sáddet ohcamuša
Sádde digitála ohcamuša Altinn:a bokte. Jus ozat báberohcamuša bokte, de galggat sáddet ohcamuša mildosiiguin stáhtahálddašeaddjái iežat boazodoalloguovllus.
Duođaštus
Jus ozat digitálalaččat, de oaččut duođaštusa Altinn:as dieđuid vuolde. Báberhámi ohcamušaid duođaštus e-poasttas dahje reivves poasttas lea iešguđetge guovllu stáhtahálddašeaddji rutiinnaid duohken.
Vuostáiváldin
Go stáhtahálddašeaddji lea ožžon ohcamuša, de sii isket ahte ohcamuš lea sáddejuvvon ovdal ohcanáigemeari ja ahte formálalaš gáibádusat leat čuvvojuvvon, dasa gullá maid dat ahte ohcamuš galgá leat skovvi man Eanandoallodirektoráhtta lea mearridan ja ahte das leat bivdojuvvon dieđut ja mildosat.
Meannudeapmi
Stáhtahálddašeaddji meannuda ohcamuša ja dahká áššemearrádusa. Meannudeapmái geavahuvvojit dieđut maid leat addán, dasa lassin stáhtahálddašeaddji viežžá dieđuid boazodoallodieđáhusas, Eanandoallodirektoráhta vuođđoregistaris boazodoalu váras ja njuovvanraporttain maid njuovahagat leat sádden Eanandoallodirektoráhttii.
Jus stáhtahálddašeaddji dárbbaša eanet dieđuid mat leat ávkin ohcamuššii, de sii váldet oktavuođa duinna/dudnuin.
Dárkkisteapmi
Ohcamuš sáhttá dárkkistuvvot, stáhtahálddašeaddji sáhttá de bivdit duođaštusaid mat duođaštit dieđuid maid leat addán ohcamušas. Don/doai leat/leahppi geatnegahtton dohkkehit dárkkisteami, addit dárbbašlaš dieđuid ja veahkkin čađahit dárkkisteami.
Dárkkisteapmi sáhttá maŋidit áššemeannudeami.
Áššemearrádus ja máksin
Vástádus doarjjaohcamii boahtá stáhtahálddašeaddjis. Stáhtahálddašeaddji sáhttá juolludit (oalát dahje oasi) dahje ii juolludit ohcamuša.
Eanandoallodirektoráhtta dat máksá doarjaga. Máksin álgá suoidnemánu 1. beaivvi, ja das maŋos dađistaga go direktoráhtta oažžu áššemearrádusaid stáhtahálddašeaddjis.
Doarjagat eai máksojuvvo vahkku 29 ja 30. Vuosttaš máksin daid vahkkuid maŋŋel lea gaskavahkku vahkku 31:s.
Váidin
Lea vejolaš váidit áššemearrádusa man stáhtahálddašeaddji lea dahkan. Váidaga galgá sáddet seamma stáhtahálddašeaddjái gii meannudii doarjjaohcamuša.
Váidináigemearri lea 3 vahkku dan rájes go diehtu áššemearrádusa birra bođii dutnje/dudnuide.
Jus áiggut/áigubeahtti váidit, de lea dehálaš ahte čilget maid váiddát/váidibeahtti, manne váiddát/váidibeahtti, ja vejolaččat dieđuid mat sáhttet dievasmahttit ja leat mearkkašahtti ášši mearrádussii.
Stáhtahálddašeaddji vuos árvvoštallá váidaga. Jus stáhtahálddašeaddji dohkkeha váidaga ja rievdada áššemearrádusa nu go váidaleaddji áiggui, de ášši bisána dasa. Jus stáhtahálddašeaddji vállje doalahit iežas áššemearrádusa, de váidda sáddejuvvo Eanandoallodirektoráhttii geat váldet loahpalaš mearrádusa áššis.
Áigemuddu váiddameannudeapmái lea dábálaččat gaskkal 4-8 vahkku.
Ruovttoluottamáksin ja unnideapmi
Jus lea boastut máksojuvvon, jus njuolggadusat leat rihkkojuvvon dahje don/doai leat/leahppi addán boasttudieđuid, de sáhttá gáibiduvvot ahte doarjja máksojuvvo ruovttoluotta, gessot eret boahttevaš doarjjamáksámušain mat leat vuoigaduvvon dutnje/dudnuide dahje doarjja sáhttá unniduvvot.
Unnideapmi sisttisdoallá unnideami doarjagis maid livččet/livččiide sáhttán oažžut go eavttut rievtti mielde ledje ollašuvvan. Unnideapmi lea vejolaš jus ohcci lea addán boasttudieđuid dahje doalahan dieđuid iešmielaid dahje fuollameahttumit.
Dehálaš dáhtonat:
31
mai
Ohcanáigemearri:
Miessemánu 31.b.
Goas oaččut vástádusa:
Suoidnemánu 1.b. rájes, ja dasto oktii vahkus dađistaga go mearrádusat dahkkojit.
10
mar
Digitála ohcamuša sáhttá deavdigoahtit:
Njukčamánu 10. beaivvi
Dárbbašat go veahki?
Váldde oktavuođa stáhtahálddašeddjiin iežat fylkkas.
Stáhtahálddašeaddji sáhttá veahkehit du jus dus leat jearaldagat ohcama, geatnegasvuođaid ja vuoigatvuođaid birra.
Gávnna iežat stáhtahálddašeaddjiRievdat kontonummára
Don sáhtát rievdadit kontonummára go logget sisa Altinn:ai.